Tookord,
mäletad,
Su juurde
ma tulla
ei saanud
ja küsimus
jäi õhku
heljuma.
Vaid hiljem
teada sain,
et ka Sina
minu poole
teel olid,
kuigi kohale
Sa tookord
ei jõudnud.
Kuigi me
ei kohtunud,
paitasid
Su sõnad
mu kõrvu -
kuigi mina
Sinu häält
ei kuulnud
ja Sina mind
ei näinud.
Tegelikult
polnud
sõnu vajagi -
mõistmine oli
me vahel
ka nendeta.
Siiski oli
tore kuulda
häid sõnu
ja omalt poolt
lahked laused
teele panna.