Ootan und, kui öiset rongi -
täna see vist tulemata jääb.
Pimeduses kuulen mõttekongi,
unemaad mu silm vaevalt näeb.
Tunnid kaovad igavikku -
seda ootamist ma ei talu.
Tahaks suikuda unenäkku,
öö ilma selleta on valus.
Juba laulab esimene lind,
taevakaarel valgus hiilib -
see vaid masendab mind,
päevakära hommikusse viilib.