Kahju

Me muutume ja
selle tulemusena muutuvad
mineviku unistused
purunenud vrakkideks -
kurvaks teeb, et
eilne imelisus
on saanud tänaseks
halliks argipäevaks.
Kuidas osata jätkuvalt
idealiseerida midagi,
mille säde jäävalt
on tuhmunud?