Sa tahtsid juba ammu minna,
viimaks saidki oma tahtmise.
Sa juba ammu oli teisel pool,
kuid hing veel ei lahkunud Su kehast.
Sa viimaks läksid -
mul oli hea meel,
sest viimaks olid vaba -
oma mõtetest, tunnetest
ja selle maailma deemoneist.
Sinu vabanemine
lõpetas Su hävinemise,
Su enese sees
aina kasvanud valu.
Sa viimaks said oma tahtmise,
loodan, et seal, kus oled,
on Sul parem, sest siin
polnud Sul juba väga kaua
hea olnud olla.
Ja ometi teadsid kõik Sind
alati särasilmse ja naeratavana.
Nõnda mäletan
Sind ka mina...