Ärkan hommikul,
uue päeva võtan vastu,
elan oma igapäevakavas,
mis kulgeb muutumata,
kuni sileduse ära segab
mõte lõp'vast maailmast -
paratamatult oleme teel
vääramatu lõpu poole.
Hoolida sest pole vaja,
sest maailmalõpu ajaks
on meist juba saanud
ajahakkimismasina saadus.