Oli mees ja oli naine -
mees omi asju toimetas,
naine vaid meest vaatas,
vaatas oma südamesoojusega,
paitas meest oma heade mõtetega,
silitas meest mõttes oma kätega.
Mees naist ei märganud,
mehel teised mõtted olid peas,
kui oleks hetkeks pilgu tõstnud,
naise oleks ta ära tundnud teiste seast.
Mees rahulikult omi asju ajas,
sest naist märgata ei olnud vaja -
ta naise lähedusest oli teadlik,
seepärast oligi nii kindel sihis.
Nad kaks - see naine ja see mees -
on talismaniks teineteisel -
kui nad kaks on üheskoos,
üks teisele ikka õnne toob.