Mind ajab tigedaks,
kui keegi sõidab
autoga bussirajal.
Mind ajab tigedaks,
kui keegi vahetab
ridu suunda näitamata.
Mind ajab tigedaks,
kui keegi leiab,
et tema on võrdseim.
Mind ajab tigedaks,
kui keegi kihutab mööda,
kui jalakäija jaoks peatun.
Mind ajab tigedaks,
kui maanteel ei oodata
head möödasõidukohta.
Mind ajab tigedaks,
kui autojuht mu taga
pikivahe hoidmise unustab.
Mind ajab tigedaks,
et mind häirib see,
kuis teised liiklevad.
Nii olen minagi
kantud liiklusraevust,
autoroolis, iga kord.
Samas leian ennast
irooniliselt muigamas,
kui slaalomisõitjad
järgmise punase tule taga
ootavad minu autost
paar autot tagapool.