Vaid hundi kombel Sind koheldes
saan seda, mida väärt olen.
Miks küll lahkusele
kurjalt vastu sajatad?
Ja neid, kes Sind räsivad,
Sa pidevalt hellitad?
Võtad, mis pole Sinu oma,
täiesti iseenesestmõistetavalt
ja hetkekski ei kaalutle,
millised on olnud
kellegi teise mõtte seejuures.
Kõike kiivalt endale hoiad,
sekunditki pole valmis teistele eraldama –
nagu sellest elu ja surm sõltuks.