Tol hommikul
ei saanud ma
Sulle teada anda,
mis Sa olid teinud,
kuidas mu hinge
katki rebinud.
Ka oma katkise
hinge serval
ei osanud ma
teha midagi muud,
kui Sind kaitsta,
lasta Sul minna
rahuliku südamega,
teadmata, et nutab
üks katkine hing.
Eks seal ole tõde –
ma Sind armastan
ka iseendast hoolimata
olen valmis Sind kaitsma,
kui peaks vaja olema
siis ka iseenda eest.
Sellel hommikul
seisin iseenda ees,
et Sina oleksid
mu kaitsva selja taga
ega saaks teada,
mida valu tähendab,
et ei saaks mina
Sulle haiget teha.