Kuis on see nii,
et ühel hetkel tunned,
kuivõrd lähedal võib
olla mõni inimene
ja siis läheb mingi aeg mööda,
õpid seda inimest
rohkem tundma
ning avastad, kuidas
iga uue sammuga
ta Sust justkui kaugeneks -
kuigi tead, et need on vaid
Su enese mõtted temast,
ei saa Sa kuidagi
üle ega ümber sellest,
et see, keda arvasid
hingeõhu kaugusel olevat,
paistab mitmete
valgusaastate taga seisvat.
Kuidas on see kõik
aga tegelikult -
kas usud seda,
mis on teie vahel tekkinud,
mida sõnadesse panna ei saa
või lased oma mõistusel
ka sel korral võitu saada
ja veenad ennast, et
see kõik oli vaid Su oma
kujutluspilt ja tegelikkusega
pole sel kõigel mitte
kui midagi ühist.